[vc_row][vc_column][vc_column_text]KUIDAS NÄEB VÄLJA STEP- PROGRAMMI NÕUSTAMINE ?
STEP-programmi nõustamine on õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamise programmis olulise tähtsusega tegevus. Nõustaja loob noorega suhte, mis võimaldab noorel iseendas ja iseenda soovides selgusele jõuda, hakata oma vajadusi välja ütlema ja võttes vastutuse, kasutama oma potentsiaali. Nõustaja on noore kontaktisikuks kogu programmi vältel nii tööle kui õppima minekul kui seal püsimisel, tuginedes oma professionaalsetele oskustele ja humanistlikule eluhoiakule.
Programmi nõustamisteenus toetab ka tööandja/õppeasutuse esindajaid ning noore mentoreid. Tööandja/õppeasutuse esindajad ning mentorid on vastutustundlikud ühiskonnaliikmed, kes osalevad programmis soovist aidata kaasa sihtgrupi noorte tööle ja õppima asumisele ning seal püsimisele. Nõustaja loob nendega kontakti, kavandades noore tööle või õppima võtmise protseduuri läbiviimist, osaleb koos nendega noore tööle/õppima asumise intervjuul ning hoiab regulaarset järelkontakti noore arengu toetamise ja tagasiside saamise eesmärgil. Nõustaja ja projektimeeskond laiemalt on tööandja/õppeasutuse esindajatele ning mentoritele nõu ja abiga toeks 6 kuu jooksul pärast noore tööle või õppima asumist.
Nõustamisteenus tugineb põhimõttele, et noor ei jää ühelgi juhul abita. Kui selgub, et noor ei sobi programmi (näiteks sõltuvuskäitumise või psüühikahäire puhul), siis teeb nõustaja koos projektimeeskonnaga koostööd projektipartneritega ja suunab noore sobivaima partneri juurde. Kui noor on oma probleemidega toime tulnud ja need kontrolli alla saanud, on ta programmi alati tagasi oodatud.[/vc_column_text][vc_toggle title=”MILLELE NÕUSTAMINE STEP- PROGRAMMIS TUGINEB? ” el_id=”1453656129340-55e24706-eaa8″]NÕUSTAMISE OLEMUS JA EETILISED ALUSED
Nõustamine on aktiivne koostöö, mille käigus nõustaja viib noorega läbi vestlusi tema motivatsiooni ja vastutusvõime suurendamiseks ning probleemidega toimetulemise lahendamiseks noore teenuses viibimise ajal. Nõustamise eesmärgiks on noore kokkuviimine tööandja või õppeasutuse esindajaga ja tema tööl või õppimas püsimise toetamine.
Nõustamisel kasutatakse erinevaid kogemuse läbitöötamise ja eesmärgistamise meetodeid (näit analüütiline, tegevuslik jt) .
NÕUSTAMINE:
- põhineb vastastikusel kokkuleppel
- eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi
- eeldab nõustaja vastavat suhtumist (konstruktiivsust, võrdväärsust, noore enesemääramisõiguse tunnustamist, enese ja teise aktsepteerimist, kriitikavaba hoiakut, ausust, empaatiat, konkreetsust)
- põhineb kindlate ja samas mitmekülgsete meetodite kasutamisel
- teostub osapoolte dialoogilise suhtlemise kaudu
- rajaneb noore ja nõustaja usalduslikul koostööl
- toimub kokkulepitud aja piires
- eeldab alustamist olukorrast, kus noor tegelikult on, mitte sealt, kus ta ise arvab end olevat
- on noore abistamine otsustamaks, mida noor vajab
- lubab noorel endal diagnoosida probleeme iseenda jaoks
- aitab noort informatsiooni tõlgendamisel ja otsuste langetamisel
- aitab noort otsuste elluviimisel
- jätab vastutuse noorele
- ei muuda noort nõustajast sõltuvaks
- suurendab noore isiklikku vabadust
Nõustaja peamised tegevused noore motivatsiooni ja vastutustunde toetamiseks on:
- väärtuste, unistuse ja eesmärkide sõnastamine
- programmi tööpõhimõtete selgitamine
- eneseanalüüsi käivitamine, tugevustele toetumise õpetamine,
arenguruumi teadvustamine ja konkreetsete sammude kavandamine
- tööintervjuuks ettevalmistamine
- hinnanguvaba ausa tagasiside andmine; noore tagasiside vastu võtmine ja analüüs
Nõustaja töötab mitte noore heaks, vaid koos noorega
Nõustamine on hea, kui nõustaja tegevus toob nõustatavale kaasa selgust ja toetust. Hea nõustaja on see, kes räägib vähe, aga kuulab hoolikalt, oskab mõistmist väljendada ning kelle nõustatav ütleb, et ta ise leidis võimalusi, lahendusi.
Nõustamissuhte aluseks on:
AKTSEPTEERIMINE- Erinevad seisukohad, vaatenurgad, tunded on aktsepteeritavad
HOOLIVUS- Inimesed väärivad austust oma isiksuse ainulaadsusele
EMPAATIA- Nõustaja kogeb noore maailma läbi noore silmade
EHEDUS- Nõustaja on eelkõige kooskõlaline inimlik inimene ja ei mängi nõustaja rolli
AUSUS- Nõustamisprotsessi tulemuslikkus sõltub osapoolte tahtest ja valmidusest
Iga noor on eriline ja iga tekkiv suhe nõustaja ja noore vahel unikaalne
Nõuannete jagamine on riskantne tegevus ja sellest saab hoiduda aruka mõtteseisundi abil, abil, mida toetavad:
- tegevuslike ja nõustatavat aktiveerivate võtete kasutamine
- uuele infole tähenduse loomine nõustatava isikuruumis
- mitmete võimaluste olemasolu tunnistamine
- konteksti tundmaõppimine
- protsessi väärtustamine tulemuse ees
- dialoogilise põhimõtte rakendamine
- nõustatava vastutuse võtmise soodustamine
NÕUSTAJA VÄLDIB nõustamisel:
- enda arvamuse pealesurumist
- vanemliku tasandi kasutamist
- noorega liigset samastumist
- suhtlustõkete kasutamist
- liigse vastutuse võtmist
- ebarealistlike lootuste andmist
[/vc_toggle][vc_column_text]MIDA TÄHENDAB STEP- PROGRAMMIS MENTORLUS?
Mentorlus on antud programmis olulisimaid tegevusi, kuna mentor on peamine inimene, kelle toel saab noor hakata ennast teostama tööturul ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Hea mentorsuhe on ainulaadne, aus ja avatud. Mentori võimalus on luua noorega suhe, mida mõlemad pooled tajuvad turvalise ja motiveerivana- kus ei pea kartma alandamist, kadedust, karjäärivõitlust, kriitikat, süüdimõistmist ega karistamist. Eesmärk on mõlema osapoole areng, noore töötaja kutsekindluse suurenemine ning koos sellega kogu organisatsiooni ja ühiskonna kasu.
Mentor saab vastava ettevalmistuse tööks programmi sihtgrupi noorega 6-päevase koolituse käigus. Mentorit toetavad tema vastutus- ja võimalusterikkas tegevuses teised võrgustikuliikmed: programmimeeskond eesotsas noore nõustajaga, ettevõtja ja teised mentorid.
Mentori võimalus on veel laiem- ta panustab sotsiaalselt vastutustundlike mentorite ja nende tööandjate võrgustiku kujunemisse, levitamaks õigusrikkumise taustaga noorte suhtes positiivseid hoiakuid ühiskonnas laiemalt.
Mõistetest:
Mentor on õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamise programmis vajaliku väljaõppe saanud isik, kes tööandja juures juhendab ja nõustab noort tema tööprotsessis, annab talle regulaarset tagasisidet ja abistab teda tööga seotud probleemide lahendamisel. Mentori roll eeldab erapooletut avarat vaatenurka, et vaadelda noore tööalast arengut tervikuna ja pikemas perspektiivis.
Mentee on mentorlussuhte teine osapool, vähem kogenud noor töötaja, kes on huvitatud enesearengu toetamisest mentori poolt.
[/vc_column_text][vc_column_text]MILLELE MENTORLUS STEP- PROGRAMMIS TUGINEB?
[/vc_column_text][vc_toggle title=”MENTORLUSE OLEMUS JA MENTORI TEGEVUSE ALUSED” el_id=”1453656377480-21279b84-927b”]Mentorluse mõiste ulatub Kreeka mütoloogiasse – kui kuningas Odüsseus läks Trooja sõtta, nimetas ta poeg Telemachosele kaitsjaks jumalatar Athena, kes võttis endale aga Odüsseuse vana sõbra Mentori kuju, ühendades naiseliku ja meheliku tarkuse. Mentori vastutada jäi nooruki arendamine, kasvatamine ja kaitsmine.
Mentor on inimene, kes oma tegevuse ja eeskujuga aitab teisel inimesel- menteel- saavutada organisatsioonis tulemusi ja arendada oma potentsiaali.
Mentorlus sisaldab juhendamist, käivitamist, konsulteerimist, tagasisidestamist, tugiisikuks olemist, suhtevõrgustiku loomist organisatsioonis. Mentorlus toetab uut töötajat organisatsiooni sisse elamisel ja organisatsiooni kultuuri õppimisel ning aitab toime tulla barjääridega, mis on olnud takistusteks inimese varasemal tööle asumisel.
Toimiv mentorlus tugineb mittedirektiivse ja humanistliku nõustamise põhiseisukohtadele.
[/vc_toggle][vc_toggle title=”MENTORI ROLLID ERINEVATES OLUKORDADES” el_id=”1453656516078-d5719abc-078b”]
- Teejuht– tutvustab organisatsiooni korraldust, tavasid, liikmeid
- Kontaktilooja– juhatab mentee organisatsioonis õigete inimeste ja teadmiste juurde; annab oma suhtevõrgustiku mentee käsutusse
- Esilekutsuja, algataja– innustab menteed looma oma suhtevõrgustikku organisatsioonis
- Konteksti looja– julgustab menteed turvaliselt pakkuma erinevaid ideid plaanide teostamiseks ja kaalub koos menteega erinevaid vaatekohti
- Kuulaja- juhatab kuulates menteed analüüsima oma arengut, käitumist vm
- Kriitiline sõber– annab tagasisidet ausalt, võimaldades analüüsida nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi
- Vaidlustaja– ei rahuldu mentori vabandustega, innustab arutama põhjuste ja tagajärgede üle, et jõuda asja tuumani
- Koostööpartner-töötab koos menteega eesmärkide sõnastamisel ja nende saavutamise kavandamisel, annab tagasisidet soorituste parandamiseks
- Eeskuju– mentor käitub eeskujuna, räägib enda eesmärkidest ja nende saavutamise õnnestumistest ning keerukustest; on lihtsalt inimene
E.Tõnismäe, H.Gern „Mentorlus- jagatud areng“[/vc_toggle][vc_toggle title=”MENTORI TEGEVUSE ALUSED:” el_id=”1453656549730-1cdd688e-c020″]Hea mentor oskab luua usalduslikku suhet, ta on tasakaalukas, vastutustundlik ja suurte kogemustega, võimalikult neutraalne inimene.
Hea mentor on see, kes ei ütle ette vastuseid ega paku välja omapoolseid lahendusi.
Hea mentor suunab arengut küsimusi esitades. Mingis mõttes on küsimused alati tähtsamad kui vastused.
Hea mentor jätab vastutuse juhendatavale.
Hea mentor peab tähtsaks dialoogi.
Hea mentor on aga abimees iseseisvaks saamisel.
Hea mentor käitub eeskujuna, keda on ahvatlev järgida.
Hea mentor võimaldab juhendataval endaga kõrvuti töötada.
Hea mentor peab oluliseks omandatavaid kogemusi ja nende piiramatut hulka.
Hea mentor peab loomulikuks, et vigade tegemine kuulub õppimise juurde.
Hea mentor julgustab juhendatavat vastu võtma ka keerukamaid ülesandeid tema arengu toetamiseks.
Hea mentor õpetab probleeme iseseisvalt lahendama.
Hea mentor näitab, et ta hoolib juhendatavast ning on samas aus tagasisidestaja, et mentee mõistaks, kui oluline on iseseisvus ning vastutus.
Hea mentorsuhe on ainulaadne, aus ja avatud. Mentori võimalus on luua suhe, mida mõlemad pooled tajuvad turvalisena- kus ei pea kartma alandamist, kadedust, karjäärivõitlust, kriitikat, süüdimõistmist ega karistamist. Eesmärk on mõlema osapoole areng, noore töötaja kutsekindluse suurenemine ning koos sellega kogu organisatsiooni ja ühiskonna kasu.
Koostööd võib käsitleda kui imet, mis sünnib
inimeste, ülesannete ja eesmärkide kaudu
alati kordumatult ainulaadsena.
[/vc_toggle][vc_toggle title=”MENTORLUSSUHTE KRIITILISED KOHAD:” el_id=”1453656605960-d8aa48b2-f03b”]Mentor ei tohiks olla mentee otsene juht- rollid lähevad segi.
Mentori ülesandeks on suurendada mentee iseseisvust, mitte sõltuvust mentorist.
Mentorlus ei ole subjekt-objekt suhe, vaid mõlemad on subjektid, arenevad inimesed.
Mentorluse aluseks on usaldus- kui pole usaldust, pole ka mentorlust.
[/vc_toggle][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][/vc_column][/vc_row]