Mu oma töö on ripakil, laps ülesandeid tehtud ei jõua. Minu süda valutab, et me oleme saamatud ja kool ei suuda kuidagi mulle õpetada, kuidas peaks olema võimalik kõik ülesanded õigeaegselt kodukoolis ära teha. Jah, minu laps ei ole geenius, kes kohe lennult kõike haaraks. Ka ei taha ta üksi enda toas koduõppes õppida, ta tahab tagasisidet ja tuge – kinnitust, et ta on õigesti teinud. Aga ta pole ka loll. Ülesanded ei ole tema jaoks keerulised, neid on lihtsalt liiga palju. Kodukool on meile kõigile midagi uut.
Süda hakkab valutama sadu selliseid kommentaare Facebookist lugedes ja tuttavatelt kuuldes. Au ja kiitus paljudele vastutustundlikele lapsevanematele, kes on agaralt oma laste kodust kaugõpet toetama asunud, paraku tihti oma põhitööd sunnitult nurka visates. Samas ei tea me praegu, kui paljud pered sellist vastutust kanda ei suuda või ka teadlikult ei vali. Ka seda ei tea, kui paljud end selle kõige käigus emotsionaalselt läbi kärsatavad.
Ma olen väga rahul selle tööga mida õpetajad teevad koolis, ma lihtsalt ei suuda nende rolli täita samas mahus, sest mul pole vastavat väljaõpet ja kodus karantiinis olles on kohustusi palju rohkem kui vaid laste õpetamine.
Koroona-ajastu kaugõppes peaks põhitoetaja rolli täitma ikkagi õpetaja, mitte lapsevanem, Ei ole õige lapsevanemalt eeldada, et ta ennast oma põhitöölt lahti võtab või päevapealt õpetajaks hakkab. Kuidas mida saab lapsevanem oma lapse õppimise toetamiseks teha?
TUNNISTA, ET OLUKORD ON KEERULINE
Iga ootamatu või pingeline muutus inimese elus on kriis. Tunnistagem, et ühiskonnas valitseb praeguses koroonahirmus ja karantiini ajal suur ebastabiilsus ja teadmatus. Lapsevanem, kellel asjad oli siiani nö „kontrolli all“, ei suuda enam oma rolle ühte ööpäeva ära mahutada. See toob kaasa palju erinevaid tundeid, mida ei ole mõtet pikalt alla suruda. Olgem enda suhtes võimalikult ausad, tunnistagem, et praeguses olukorras on hirm, mure, abitus ja lootusetus täiesti loomulikud ja tervislikud emotsioonid. Nutmine ja soov teisi rünnata võivad olla üheks nende väljenduseks. Tunne on märguanne sellest, kuivõrd on meie vajadused parasjagu täidetud ja on selge, et praeguses eriolukorras on kõigi turvalisusvajadus oluliselt kõikuma löönud.
Loe edasi ka kriisi etappide ja koduse toimetuleku kohta.
TUNNISTA, ET OLUKORD ON KEERULINE
Iga ootamatu või pingeline muutus inimese elus on kriis. Tunnistagem, et ühiskonnas valitseb praeguses koroonahirmus ja karantiini ajal suur ebastabiilsus ja teadmatus. Lapsevanem, kellel asjad oli siiani nö „kontrolli all“, ei suuda enam oma rolle ühte ööpäeva ära mahutada. See toob kaasa palju erinevaid tundeid, mida ei ole mõtet pikalt alla suruda. Olgem enda suhtes võimalikult ausad, tunnistagem, et praeguses olukorras on hirm, mure, abitus ja lootusetus täiesti loomulikud ja tervislikud emotsioonid. Nutmine ja soov teisi rünnata võivad olla üheks nende väljenduseks. Tunne on märguanne sellest, kuivõrd on meie vajadused parasjagu täidetud ja on selge, et praeguses eriolukorras on kõigi turvalisusvajadus oluliselt kõikuma löönud.
Loe edasi ka kriisi etappide ja koduse toimetuleku kohta.
Või loe täies mahus artiklit ja soovitusi siit: https://www.ami.ee/kuidas-tulla-toime-hetkel-kodukoolis-koduoppes-ja-muutunud-rollides/