I Tööandja liitumine programmiga

Ettevõtte puhul registreeritakse ettevõttes olev kontaktisik, sõlmitud lepped ja muu oluline. Seda informatsiooni lisab ja uuendab STEP-programmi tööturu koordinaator. Sellisel moel saame kiiresti ning lihtsalt kokku viia noore töösoovi ja ettevõtte poolt pakutava töökoha võimlause. Nimetatud informatsioon on kättesaadav ainult STEP-programmiga seotud isikutele.

II Noore inimese liitumine programmiga

Enne, kui kaalutakse noore programmi vastu võtmist, peab ta täitma ankeedi. Kust saame infot tema varasema töökogemuse, hobide, läbitud koolituste ja kõige muu olulise kohta, mis on oluline töökoha taotlemisel mõnes ettevõttes.

Peale ankeedi laekumist võtab noorega ühendust nõustajate koordinaator, kes hindab noore sobivust programmi. Noore sobivuse korral viiakse ta kokku nõustajaga, kes täiendab pidevalt noort puudutavat infot ning  viib ta kokku sobiva tööandjaga.

STEP-programmiga liitunud noor saab võimaluse osaleda nõustamisteenuses, mille lõppeesmärgiks on noore tööle või õppima suundumine. Vastavalt noore profiilile ning tööandja võimalustele luuakse võrgustik, mis võimaldab noorel leida endale sobiv töö ja tööandjal endale sobiv töötaja.

III Ettevõtte ja noore kokku viimine

Nõustaja võtab STEP-programmiga liitunud sobivate tööandjatega ühendust ning selgitab konkreetse noore tausta (töökogemust, õigusrikkumisi jm). Soovi korral saadetakse lisaks kogu oluline informatsioon kandidaadi kohta, nagu tööle kandideerimise avaldus, CV, taustainformatsioon ja nõustaja hinnang kandidaadile.

IV Kinnitusleht noore töötamise tõendamiseks

See sõlmitakse ettevõtte ja STEP-programmi vahel  peale seda, kui ettevõte on otsustanud noore STEP-programmi toetusel tööle võtta. See on täisealiste noorte puhul aluseks tööandjale rahalisele toetuse maksmisele.

V Järelkontakti hoidmine tööle läinud noore ja ettevõttega

Järelkontakt noorega toimub läbi noore nõustaja, kes loob ettevõttega või õppeasutusega kontakti, kavandades noore tööle või õppima võtmise protseduuri läbiviimist, osaleb vajadusel noore tööle asumise intervjuul ning hoiab regulaarset järelkontakti noore arengu toetamise ja tagasiside saamise eesmärgil. Regulaarne järelkontakt seire ja vastutuse hoidmise eesmärgil toimub noore ja mentoriga 6 kuu jooksul pärast tööle või õppima minekut vastavalt kokkulepitud intervallile ja ennetades kriitilisi perioode 1. päeval, 1. nädalal, 3. ja 6. kuul. 
Võib juhtuda, et noorel esineb tagasilangusi mõne aja möödudes. Kriiside esinemised inimese elus on loomulikud, kuid noor peab abi küsima, et me saaksime teda kriisiga toimetulekul koostöös ettevõttega toetada. Sedasi toimides võime ennetada noore koostööst väljalangemist.

Järelkontakt ettevõtjaga- tööandja võib igalajal STEP-programmiga ühendust võtta.
Igal juhul, kui tundub, et mõni olukord või tegevus noore suhtes vajab tähelepanu või nõu, siis on kasulik kas ettevõttel, mentoril või noorel endal STEP-programmi töötajatega ühendust võtta, et saada tuge ja nõu. Ettevõttele, mentorile ja noorele tutvustatakse ka ennetavalt, millist tuge ning nõu kriisi ilmnemisel STEP-programmi töötajatelt on võimalik saada.

Õigusrikkumise taust võib noore inimese jaoks, kes soovib elada seaduskuulekat elu, osutuda tööle või õppima minekul suureks takistuseks. Teda võidakse ikkagi veel näha oma tausta tõttu mittesobilikuna ja jäetakse tähele panemata tema võimalikud hea töötaja omadused ning teadmised ja oskused. Samuti võivad tal puududa vajalikud oskused töökoha otsimisel või sellele kandideerimisel. Ta võib seetõttu ka ise oma valikuvõimalusi piirata.

Noore inimese tuleviku jaoks on määrava tähtsusega, et me annaksime motiveeritud noorele võimaluse enda elujärge parandada ja oma endisest elustiilist loobuda. Noor, kes ennast ise üleval peab, panustab ühiskonda ega sõltu erinevatest toetustest või abiprogrammidest.

Kõige sagedasemad õigusrikkumised STEP-programmi noorte seas on:

◦Narkootiliste ainetega seotud süüteod
◦Alkoholi tarbimine/ suitsetamine alaealisena
◦Varavastased süüteod
◦Vägivallaga seotud juhtumid

Kas inimene on õigusrikkumise taustaga või mitte, ei ütle meile midagi selle inimese praeguse käitumise, motivatsiooni, iseloomu jm kohta. Seda, milline inimene praegu on, peab kogema inimesega kohtumisel.

Mentor

Mentor on ettevõtte töötaja, kes võtab enda peale ettevõttesse tööle tulnud noore sisseelamise. Mentor tutvustab noore töökoha igapäeva rutiine ja muud vajalikku.

Mentor on inimene, kellega noor inimene puutub iga päev kokku ja kelle poole ta võib pöörduda nõu saamiseks. Mentor aitab noorel inimesel säilitada positiivset arengut. Tihti võib mentorist kujuneda noorele inimesele eeskuju ja isiklik nõuandja ka muudes kui tööga seotud olevates eluosades. Seetõttu on noorele inimesele head mentorid ettevõtte töötajad, kes on sallivad, aga kindlameelsed.

Mentor on noorele inimesele eeskujuks ja juhendajaks, kuid ta peab teadvustama oma piire ja neid kindlameelselt hoidma. Kui mentor seob end noore eluga liialt, siis võib see mõjutada töökeskkonda. Mentor peab tähelepanu pöörama sellele, et mitte muutuda isiklikul tasandil noorega seotuks. Mentori roll on toetada noore oskuste ja ise hakkama saamise oskuse arengut. Mentori tegevuse lõppeesmärk peab olema noorest eemaldumine ja noorel ise tegutseda ja vastutada laskmine. Iga mentor saab ise otsustada, kui palju on mõistlik olla noorega seotud.

Sobiva mentori valik

Kõige paremal juhul on ettevõttel pakkuda rohkem kui üks mentori kandidaat, kelle seast valmimisel STEP-programmi töötajad saavad nõu anda.

Mentoreid ei pea ettevõte valima kohe programmiga liitudes, sest esimese sammuna toimub tööandja ja STEP- programmi nõustaja või programmi arendusjuhi kohtumine programmi sisuga tutvumiseks. Tööandjale ja ettevõtjale jääb järelemõtlemise aeg, kes ettevõtte töötajatest oleksid parimad mentorikandidaadid. Mentorite ennetav ja võimalikult kiire välja selgitamine on vajalik, et kõik oleks noore ettevõttesse tööle minekuks ettevalmistatud. 

Programmi raames pakume tasuta mentorluse koolitusi

Mentorite toetamiseks ja ettevalmistamiseks pakume programmi raames mentorluse koolitusi. Mentorluse koolitusel osalemine on töötajale, kes ettevõtete poolt koolitusele saadetakse, tasuta.

Mentorluse koolitusest on kasu nii inimesele, kes otsustab noorele mentoriks hakata, kui ka ettevõttele. Mentor saab arendada mentorluse ja sihtrühma noorte osas teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Ettevõte saab võimaluse panustada enda töötajate arengusse ning seeläbi võimaluse täiustada töötaja motivatsiooni ja lojaalsust.

Samuti on STEP-programmi nõustajad alati olemas mentori jaoks, et toetada, anda nõu või arutleda kõige osas, mis lähtuvalt mentori rollist vajalikuks osutub.

Järgmise koolituse kuupäev on selgumisel.

Noorte tööle võtmisest saab kasu kogu ühiskond, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid osapooli:

1. Noor ise: Saab võimaluse iseennast üleval pidada. See tagab iseseisvuse ja toimetuleku ning võimaldab teha edaspidi paremaid valikuid. suurenevad. Suurenevad noore motivatsioonilised ja eneseregulatsiooni oskused; prosotsiaalne käitumine; suhtlus täiskasvanutega; seotus kogukonnaga; enesekindlus ja väärtuslikkuse tunne.
2. Tööandja (tööandja kasu on väljatoodud üleval).
3. Koostööpartnerid: Võimaldab rakendada taastava õiguse praktikaid töös alaealiste ja noorte täiskasvanutega ning annab võimaluse pakkuda noortele käegakatsutavaid võimalusi elumuutuseks. Väheneb retsidiivsus ja töötus.
4. Riik ja kohalik omavalitsus:
          -Laekub rohkem makse ja väheneb vajadus sotsiaaltoetuste- ja teenuste järele.
          -Tekib õigusrikkumiste vähendamisest loodud sääst ühiskonnale.
          -Kogukondade turvalisus tõuseb, kui õigusrikkumise taustaga noored saavad käia tööl ning viibida rohkem prosotsiaalsetes gruppides.
          -Avalikkuse hoiakud õigusrikkumise taustaga noorte suhtes muutuvad vähem taunivaks ja stigmatiseerivaks.
          -STEP-programmi tegevus aitab kaasa kohalike kogukondlike spetsialistide tugivõrgustike toimimisele konkreetsete lahenduste ja toe pakkumisel.

Noor peab olema võimeline ja valmis töötama – noor peab olema motiveeritud, mis tähendab, et ta peab ise aktiivselt osalema tööotsingus ja panustama lahenduste leidmisesse koostöös meie nõustajaga.

Noor on nõustajaga suhtlemisel vastutaja, ta peab kinni pidama kokkulepitud kohtumistest ja olema täpne. Nõustaja ja programmi töötajad ei sekku noore isiklikku ellu, et teda näiteks hommikul üles ajada ja tööle viia.

Noor peab tegutsema iseseisvalt, võtma vastutuse ja hoolitsema oma töö eest, vastasel juhul on nii tema kui ettevõtte ootuste täide mineku võimalused minimaalsed.

Kui noor ei ilmu kohale, ilma et ta oleks kohtumise varasemalt tühistanud või kui ta tundub olevat mittehuvitatud ja ükskõikne, siis ei kuulu see noor meie sihtrühma.

Noor peab olema lõpetanud oma seadusevastased tegevused – me küsime noorelt tema varasemate õigusrikkumiste kohta.

Samuti viime läbi taustauuringu, mille eesmärgiks on selgitada välja noore motivatsioon ja hinnata tema suutlikkust mitte panna toime õigusrikkumisi programmi kestel. Kui karistus on kantud, peab noorel olema võimalus alustada puhtalt lehelt.

Kuid meil on oluline põhjalikult noort hinnata ja kindlustada, et noor on jätnud oma ebaseadusliku mineviku seljataha ning et tal ei ole enam sellele omast mõtlemist. Kui see nii ei ole, siis ta ei kuulu meie sihtrühma.

Noor ei tohi kasutada narkootikume – meil on nulltolerants ükskõik millise narkootikumi tarvitamise suhtes, sest kuriteod ja narkootikumide kasutamine käivad tihti käsikäes ja me ei saa selliseid noori suunata ettevõtetesse tööle.

Kui juhtub, et me oleme hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest suunanud ettevõttesse tööle noore, kes tarvitab narkootikume ja ettevõte meid sellest teavitab, siis on meil kohustus koheselt pakkuda abi ja leida ettevõttega koostöös ettevõttele sobilikud lahendused. Narkootikume tarvitav noor ei kuulu meie sihtrühma.

Noorel peab olema püsiv elukoht – noorel peab olema kindel elukoht, sest on keeruline hoida kindlat töökohta, kui magada väljas või sõbra juures.

Me peame kindlustama, et noorel on oma elukoha küsimused lahendatud enne kui ta ettevõttesse tööle suuname.

Peale selle, et see on lugu pidav ettevõtte suhtes, aitab kindla elukoha omamine ka noorel astuda sammu parema elu suunas. Kui püsiva elukoha leidmine ei õnnestu, siis ei kuulu noor meie sihtrühma.